XXIII semiootika sügiskool „Teadvuste piiril“ 9.–10. novembril Tartu Saksa Kultuuri instituudis ootab huvilisi osalema ja registreeruma.
20. sajandi mõttelugu on järjekindlalt saatnud (alat)teadvuse mõiste. Psühhoanalüütiliste teooriate mõju ulatub filosoofiast-kunstisti eneseabini. Sigmund Freudi ning Carl Jungi tsiteerivad ja kasutavad väsimatult siinai suunamudijad ja kuulsused. Kas teadvuse varjatud kihid on aga pimedusse mattunud keldrite või pööningute moodi nagu arvas Jung, saades inspiratsiooni ühest oma elu tähtsaimast unenäost. Kognitiivsed neuroteadused on näidanud selliste kujutelmade kitsaskohti, samas tunduvad arusaamad teadvusest kultuuriülesed. Võib öelda, et kultuurid tegelevad omal viisil teadvuse ruumilise ja ajalise modelleerimisega. Ruumilised mudelid teadvusest on nii teooriad alateadvusest kui ka neuroteadlaste arusaam evolutsioonis kujunenud erinevatest ajukihtidest. Aegadest on aga eriti tähendusrikas unenäo aeg ‒ seda nii Austraalia põlisrahvastel kui ka psühhedeelikumide tarvitajatel. Oma kirjutises "Unenägu ‒ semiootiline aken" ütleb Juri Lotman, et unenäos näeb igaüks oma keele peegeldust. Teisisõnu kipume unele omistama segu isiklikest ja kultuuri poolt kujundatud tähendusest. Ometi on unenägu ka aken sõna-eelsesse maailma, kus mõtted ja teod moodustavad veel lahutamatu terviku.
Kuidas seostub unenägu märkidega?
Kas ja kuidas eristavad teadvuse kihte humanitaar- kui ka sotsiaalteadused, bioloogia ja meditsiin?
Kas emotsioon ja ratsionaalsus on teineteise vastandid või hoopis lahutamatult seotud komponendid ühtsest teadvusest?
Sellistest küsimustest on inspireeritud käesolev sügiskool.
Lisainfo leiab sügiskooli kodulehelt ja Facebookist.
Osaluse kinnitab osalustasu maksmine Eesti Semiootika Seltsi arvele summas 20€.
Sügiskooli korraldavad semiootika teise aasta bakalaureuse tudengid koos Eesti Semiootika Seltsiga.